Savikrohvi paigaldamine on sarnane teistele krohvidele. Selleks kasutatakse tavalisi krohvimisvõtteid. Üldjuhul saab sellega ilma erilise ettevalmistuseta inimene hakkama. Savikrohviga töötamine on mitmes mõttes lihtsamgi - materjali võib pikka aega oma soovi järgi siluda. Vajadusel saab pinda uuesti niisutada. Töövahendeid on lihtne puhastada ja materjal ei ole nahaga kokkupuutes kuidagi ohtlik.

Selle vastu ongi lisatud krohvile armeerivat kiudu. Segus põimunud kiud annavad ühtlase ja väga tugeva pinna. Hea nakkavuse saamiseks on loomulikult valitud ka kõige parem savisisaldus segus. Praktika on näidanud, et krohv püsib väga hästi ka täiesti siledal, nt eelnevalt õlivärviga kaetud pinnal. Suuremate tühimike (puitlaudis) ja paksemate kihtide korral tuleb loomulikult kasutada raabitsvõrku.

Savikrohv on sama tugev kui traditsiooniline lubikrohv, st vigastusi on võimalik tekitada, kuid see ei ole praktikas probleemiks. Lihtne on vigastada ju ka kipsplaatpinda.

Selleks tuleb aluspind niisutada ja krohviseguga parandus teha. Et pinda uuesti ühtlaseks saada tuleks seda töödelda uuesti märja svammi või hõõrutiga.

Julgustama, et savikrohviga töötamine ei ole keeruline ja ta saab sellega hakkama. Mingil juhul ei tohiks järgida soovitust lisada krohvile tsementi või muud tuttavamat sideainet, sest see kaotab krohvi positiivsed reguleerimisomadused. Jälgima peab aluspinna puhtust (tolmust vaba) ja püsivust (vana lahtine krohv maha). Puitalusel, nurkades ja suuremate aukude juures tuleb kasutada raabitsvõrku. Varuma peab kannatust krohvimiseks mitmes kihis.

Ei hakka. Savil on omadus ruumiõhust niiskust võtta, kuid seda ka kiiresti edasi juhtida. Savi tasakaaluline niiskus on 4%, puidul 12%. Kui konstruktsiooni satub niiskus võetakse see alati puidust savisse ja juhitakse edasi. Seetõttu öeldakse, et savi konserveerib puitu. Loomsed kahjurid vajavad tegutsemiseks reeglina 14 – 18%, seened üle 20% niiskust.

Katsed on näidanud, et isegi mitmekuulise 95% õhuniiskuse juures seismisel on krohvipinna niiskusesisaldus suurenenud ainult 5 – 7%-ni. Pinna tugevust hakkab mõjutama alles niiskusesisaldus 11-15%.

Kuivanud krohvipinda külm ei kahjusta. Värskelt krohvitud ja veel niiskes krohvipinnas võib külm tekitada mikropragusid ja kahjustada pinna tugevust.

Krohv märgub, kuid jääb pinnale püsima (kui veejuga ei olnud just suure survega seinale suunatud). Kuivades materjal kivineb uuesti. Pinda on õige niiskusesisalduse juures lihtne uuesti siledaks viimistleda.

Krohvist saab kinnituskruvi edukalt läbi puurida. Kiu lisand tagab selle, et krohvi pind ei pragune. Kinnitus ise peab aga toimuma piisavalt jäigale ja tugevale alusele, nt tollisele lauale. Kivipinna puhul tuleb kasutada tüübleid. Savikrohv ise tüüblit kinni ei hoia. See on ikkagi üksnes viimistluskiht. Ka roomatist peab kinnitus ulatuma läbi.

Sellline oht on olemas. Valgust nõudvamates kohtades (töölaua ümbrus) ei tasu tumeda pinnaga liialdada. Osa seintest ja ka laed võiks viimistleda kaseiinvärviga heledamaks.